Valkena kloostri varemete võsast puhastamine

Tartumaa, Tartu vald, Lammiku, Lammiku küla, Kärkna (Valkena) kloostri varemed

  • Mälestised
  • Liitumine on lõppenud
  • Toeta
Talgud toimusid 04. mai 2013
Talgute eesmärk ja hüvang Eesmärk on Valkena keskaegse kloostri varemete puhastamine sellele viimasel aastakümnel kasvanud võsast ja sinna kogunenud rämpsust. Eesmärk on muuta mälestis puhtaks ja nähtavaks.
Talgutööd Võsa saagimine, langetatud võsa ja okste korjamine ning põletamine. Suuremate rontide tükeldamine küttepuudeks.
Talguliste maksimumarv 30
Vabu kohti 21
Kaasa võtta Töökindad. Võimaluse korral mootorsaag, võsalõikaja, võsanuga või kirves. Kütus tööriistade jaoks on korraldajate poolt.
Talgulistele pakutav Ekskursioon Kärkna (Valkena) tsistertslaste kloostri asemel ja muistise ajaloo tutvustus oma ala asjatundijate poolt. Talgusupp. Vajadusel töökindad.
Lähem info talguobjekti kohta http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7278
Talgujuht Andres Tvauri
Keeled mida talgujuht räägib Eesti, Vene, Inglise, Soome
Kogunemine Kärkna kloostri varemete sissepääsu juures kl 10.30. Kes ei soovi kasutada isiklikku trantspordivahendit, saab tulla bussiga, mis väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast kl 10.00. Tagasi Tartusse läheb buss Kärkna kloostrist kl 16.00.
Muu vajalik info Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, ka hiljem oli klooster tihedalt seotud piiskopi ja tema suurvasallidega. Kirjalikud andmed asutamisaja kohta on erinevad (1228, 1233). 1234 oli hoonestik juba püstitatud; samal aastal vallutasid kloostri venelased. Purustused polnud ilmselt suured, sest juba 1240. a-il tegutses klooster taas. Ta oli Tartu NW-poolseks eelpostiks, seetõttu tugevasti kindlustatud. - Madalal tasasel maastikul paiknevana tugines klooster eelkõige veekaitsele: Amme jõest oli kaevatud kunstlik jõeharu ja vallikraavid, mis moodustasid 2-kordse veetõkke. Avarat (u. 100x120 m) kastellilaadset trapetsikujulise põhiplaaniga kloostrit ümbritses 2,6 m paksune suurtest maakividest müür, mis valmis arvat. juba 13. s-1. Müürist eenduv, ümartornidega kindlustatud tõstesillaga väravaehitis sai lõpliku kuju 15.-16. s., samast ajajärgust pärines ka ümar-torn NW-nurgal. NO-nurgas oli väike kabel sissepääsuga väljastpoolt ringmüüri, seega juurdepääsetav ka ilmlikele. Tegemist on 1397 mainitud v. Tiesenhausenite või 1420 nimetatud Miikaeli kabeliga (võimalik, et identsed). - Tõen. 14. s. valmis ka neljast ümber kvadraatse sisehoovi paiknenud hoonetiivast koosnev peakorpus, mis üldlahenduselt sarnaneb konvendihoonega. Sellest erinevalt hõlmas kloostrikirik aga kogu N-tiiva. Harvaesinevalt oli kirik 2-korruseline (sama kabel Padise kloostrikiriku O-travee all). Ühelöövilise viie traveega peakiriku all paiknes niisama pikk 2-1ööviline 10 traveega allkirik, mille O-võlvik oli altarite paigutamiseks jaotatud vaheseinaga kaheks kabeliks. - Klausuuri teiste tiibade kohta, mida ühendas ümber sisehoovi kulgev ristikäik, on vähem andmeid. O-tiivas külgnes kirikuga käärkamber selle all oleva kabeliga, kuhu on ka maetud. Samas tiivas olid ka kerishüpokaustiga köetav kapiitlisaal ja dormitoorium. Ristikäigu S-tüvas oli väike polügonaalne nn. kaevumajake (Riia toomkiriku kõrval ainus teadaolev Vana-Liivimaal), mis lubab määrata ka refektooriumi asukohta. W-tiib kuulus sisekorra kohaselt konversidele. Nähtavasti paiknesid ringmüüri S-seina siseküljel abihooned. - Kloostri peahoonet ümbritses vähemalt kolmest küljest parhamilaadne ringmüür. Vahetus läheduses on olnud surnuaed ning SW-nurga juures vallikraavil vesiveski. Säilinud on ka jäljed kloostriaegsetest kalatiikidest. - 1888 tehti varemeis väljakaevamisi (R. Guleke). (Eesti Arhitektuur K. Alttoa) Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register
Talgukood 13042650
Salvesta kalendrisse