|
Толока прошла Май 01, 2010
|
| Цель полезного дела и польза от него |
Talgutega soovitakse teha Naissaar suveks prahist puhtaks ja korrastada erinevate saare vaatamisväärsuste ning külastuskohtade ümbrust.
Naissaar on Viimsi valla koosseisu kuuluv 18,6 km2 suurune saar. Naissaare ajalugu on mitmekesise ajalooga ja seetõttu on saarel palju vaatamisväärsusi – vana kaluriküla puukirik, tähtkants, rannapatareid, merekindluse raudtee, miinilaod, majakas, Nargen Opera, Naissaare Looduspark. Naissaar on tore väljasõidukoht, kus igaüks leiab põnevat tegevust, aastas külastab saart ligi ca 12 000 huvilist. Viimsi vald koostöös, Rannarahva Muuseumiga, RMK-ga ja MTÜ-ga Naissaare Areng soovib 1. mai talgute raames teha Naissaare suveks kauniks. Talgud toimuvad saarel seitsmes eri kohas.
|
| Описание работ |
Patareide rajatiste ümbert ja seest (kahurialus) võsa raiumine, heakorratööd. |
| Максимальное количество помощников |
21 |
| Свободных мест |
0 |
| Необходимо иметь с собой |
Töökindad, veepudel, vajadusel ka isiklik piknikupamp.
Hea oleks kaasa võtta ka väike kirves, käsisaag või oksakäärid
|
| Поощрение для участников |
Merereis saarele, töö, lõuna (supp, leib, tee) |
| Подробная информация об объекте |
Peeter Suure patarei (patarei nr 10a) ehitistest valmisid I maailmasõja ajal kaks tornialust, kuhu olid ette nähtud 14“ kahurid. Põhjapoolsele alusele paigutati soomustorn, lõunapoolsel tornialusel jõuti valada seinad ja vundament. Tööd jätkusid 1930. aastatel, kui Eesti Vabariigi kaitsejõud ehitasid parempoolsest tornist laskemoonalao, mis valmis 1940. Aastaks. II maailmasõja ajal oli ladu kasutusel hospidalina, tänaseks on säilinud vaid patarei betoonrajatised.
Patarei nr 10b asus Djuphamneni lahe ääres. Patareid hakati ehitama peale I maailmasõja algust 1915. aasta paiku. Patarei koosnes kahest suurtükitornist, kus asusid 12“ kahurid, ja komandopunktist. Patarei suurtükitornid õhiti I maailmasõja ajal. 1930. aastatel tehti üks kahe 12“ kahuriga suurtükk korda ja võeti kasutusele. Teisest soomustornist üritati teha ladu, kuid see ei õnnestunud pinnavee tõttu. II maailmasõja ajal õhiti patarei soomustornid. Tänaseks on säilinud tulejuhtimispunkt ja kahe kahuritorni varemed.
|
| Руководитель толоки |
Alar Mik |
| Языки, которыми владеет руководитель толоки |
Эстонский, Английский, Финский, Русский |
| Сборы |
Pirita sadamas (Viimsi poolsel kail, Regatimaja taga) kell 8.30-8.55. Võimalus paigaldada auto kloostri parklasse või Regatimaja taga olevatesse parklatesse. |
| Прочая необходимая информация |
09.00-10.00 sõit Piritalt Naissaare sadamasse, tutvustav ekskursioon Naissaare ajalukku
10.00-10.30 saabumine saarele. Rivistus ja rühmade komplekteerimine
10.30-11.00 talguobjektidele liikumine kondiaurul või veoautodega
11.00-13.00 talgutöö
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-16.00 talgutöö
16.00-16.30 töö lõpp, liikumine sadamasse
16.30-18.00 afterparty sadamas
18.00-19.00 sõit Pirita sadamasse, afterparty jätkub laeval
Tulenevalt töö iseloomust ja saare transpordi iseärasustest ei soovitata kaasa võtta väikseid lapsi.
|
| Код толоки |
10040119
|
|
|
Занести в календарь!
|