Laulasmaa - Kõltsumõisa mets ja rand puhtaks. Teeme oma "päikeseranna".

Harjumaa, Keila vald, Laulasmaa, Side tee / Luule tee, Kuusiku tee Joa tee (Kloogaranna-Meremõisa), Kadaka tee, Tooma tee, Laulasmaa keskus, Lohusalu tee, Tornimäe maastkukaitseala metsteed ja rand kuni RMK puhkealani (toimub RMK talgu)

  • Looduskaitse
  • Liitumine on lõppenud
  • Toeta
Talgud toimusid 01. mai 2010
Talgute eesmärk ja hüvang Lõuna-Laulasmaa Kõltsu mõisast Laulasmaa hotellini ranna ja rannametsa, metsaradade ning teeäärte puhastamine prahist. Lohusalu poolsaare põhjakaldal Laulasmaa/Lohusalu maastikukaitsealadel ranna ja rannametsa koristustööd ning heakorraseisundi määramine. Idee luua Side tee bussipeatuse lähedal asuvale ilusale rannaribale "päikeseranna" nimi on Side tee äärsete asunduste elanike ja suvitajate mõte Kõltsu mõisakompleks (OÜ Luulik) renoveerimistööd peaks valmis saama 2010 aasta augustiks. Detailplaneeringu järgi on olemas randa viiv tee (Ranna MÜ kuulub OÜ Kalm-Klooga), mida saaks kasutatada jalgsi, lapsevankri või jalgrattaga randa pääsemiseks, See tee saab samuti valmis selle suve jooksul. Praegu toimuvad Kõltsu mõisa maadel suured ehitus- ja lammutustööd ning kõrvalistele isikutele on töötsoon suletud. Loodame suvel siiski jalgsi pääseda randa just planeeringuga ettenähtud teed mööda. Koostegevuse peamiseks eesmärgiks sellel talgul on aga Laulasmaal oma kogukonnatunde tekitamine. Lohusalus ja Kloogarannas oma külaselts. Laulasmaal on küll kultuuriselts ja rahvatantsurühm aga ühistegevusega külaselts puudub Meid Kloogaranna ja Käesalu ning Ahtma küla ja Lohusalu ning Meremõisa vahele jäävat endist suvilapiirkonda ei identifitseeri vist miski muu kui ühine külasisene teelõik ebamäärase nimega Side tee. Saame siis talgutel kokku, saame tuttavaks ja hakkame tulevikus korraldama oma üritusi või loome oma külaseltsi. Laulasmaa Kaugtöökeskus Side teel võiks saada meie kokkusaamiskohaks. Lisaks Lohusalu laupäevastele tantsuõhtutele võiksime reedeti korralda Kaugtöökeskuses oma vaidlustalgud ehk vanaeesti keeles käräjad. Käräja juhiks võiks kutsuda tutntud isikuid kellega oleks hea vaielda.
Talgutööd Sel kevadel on meie eesmärk sama mis mullu aj tuanmullu - korjata "inimtegevuse vilju". Tänu varasematele koristustalgutele on sel kevadel prügi hulgaliselt vähem. Nii nagu eelmistelgi aastatel alustavad Side tee äärde jäävad Linavästriku ja Juku ning Karukella ja Põhja-Käesalu AÜ talgulised oma väravast ja liiguvad mööda Side teed allapoole, kus nendega liituvad Kurekella ja Luule ning sinna öäärde jääv rahvas. Sooviksime kl. 10-ks jõuda Kaugtöökeskuse juurde, et saada omavahel tuttavaks ja sõpradeks. Edasi jaotame tööd: - Joa tee kraavide ja teeäärse metsa koristus Side teelt Laulasmaa suunas, sealt edasi Tornimäele kuni Meremõisani. - Tornimäelt Lohusalu lahe suunas Maastikukaitse alale ja randa ning metasteedele. - Kõltsu mõisa kinnistust Laulasmaa poole jääva ranna koristamine on juba teostatud Tallinna Surfiklubi poolt 24.04.10. - Laulasmaa Spaa tegevus on peatatud kuid rand on ikkagi kõigi meie kasutada, samuti tegutseb hotelli kinnistul Laulasmaa tenniseklubi "Peretennis". Tenniseväljakute juurde pääseb Laulasmaa poe taha jäävast väravast Laulasmaalt Keila-Joa suunas jääb tee äärde Tornimäe. Tornimäeölt algab Laulasmaa/Lohusalu maastikukaitse ala mis lõppeb RMK puhkealaga. Soovitav oleks talgulistel omada pikki puitnäpitsaid prügi korjamiseks, kummi- või nahkkindaid (klaasikillud) ja pügikotte. Suuri vastupidavaid prügikotte saime vallavalitsusest. Prügikottide täitumisel või abi vajades teatage sellest kohe äravedajatele helistades mobiiltelefonidele: Vallo Sarapuu 50 49 508 sõiduauto haagisega (Kurekella) Rein Raudsepp 5050853 ATV haagistega (Juku) Sven Heide 5247271 sõiduauto haagisega (Kotka) Karl Norvet 5184654 sõiduauto haagisega (Kurekella)
Talguliste maksimumarv 70
Vabu kohti 0
Kaasa võtta 1. kindel tahe head teha 2. sõbrad-tuttavad ja hea tuju 3. kindad, pikad näpitsad, prügikotid 4. söödavat-joodavat 5. maasturi- ja ATV-omanikel paluks varem korraldajatega kokku leppida. 6. sõiduauto haagised prügikottide toimetamiseks kogumiskohta.
Talgulistele pakutav Päevakava: kl. 10 -10.30 kogunemine Laulasmaa Kaugtöökeskuses kl. 13.30-15.30 piknik ja supp Kaugtöökeskuses kl.15-18 Laulasmaa tenniseklubi "Peretennis" tutvumine Laulasmaa Spaa territooriumil. Saate kätt proovida. Kl.18-21 Talgusimman Lohusalu sadamas Supp on talgulistele Laulasmaa Kaugtöökeskuse poolt koostöös RecSet baariga Laulasmaal. Grillvorsti võtavad talgulised ise kaasa. Talgulisi veab tööpiirkonda ja tagasi lõunale "Onu Mati Reisid"de buss. Pileti hinnaks on hea tuju. Simmanilt Tallinnasse (ja Laulasmaale) saab väikebussiga 237A väljumistega Lohusalust kl. 20.00, 21.00 ja 22.00 http://soiduplaan.tallinn.ee/? a=p.frameset&schedule_id=2366&t=xhtml&l=ee Ühise pikniku ja supisöömise korraldame Laulasmaa Kaugtöökeskuse grillikojas ja murul. Talgulistel oleks hea piknikukorvid kaasa võtta. Siin saab grillida vorsti või šašlõkki. Kaugtöökeskuses saab käsi pesta ja WC kasutada. On meeldiv, et saame Kaugtöökeskuse elu ja tegemistega tutvuda. KTK esimesel korrusel töötab lastehoid. Lastehoiu kohta saab infot: www.kaugtookeskus.ee
Lähem info talguobjekti kohta Keila-Joa Kloogaranna tee (Joa tee) Side bussipeatus. Side tee 1a www.kaugtookeskus.ee http://soiduplaan.tallinn.ee/?a=p.frameset&schedule_id=2366&t=xhtml&l=ee Talgusimman Lohusalu sadamas http://www.lohusalu.ee/4695
Talgujuhid
Vallo Sarapuu
Kadrin Pintson
Rein Raudsepp
Kalev Nitsar
Rainer Grenman
Mati Kaljumets (tennisetreener Laulasmaatenniseklubis "Peretennis")
Sven Heide (Laulasmaa keskuse rühmajuht s/a + haagisega)
Ivo Kallas (Laulasmaa keskuse Luule-Mareka , kooli grupijuht)
Karl Norvet (talgujuht Lohusalu-Laulasmaa Maastikukaitse alal)
Keeled mida talgujuht räägib Eesti, Vene, Inglise, Soome
Kogunemine Parkimine Side tee ja Kuusiku tee ristmikul asuvas parklas Laulasmaa Kaugtöökeskuse vastas.
Muu vajalik info LOODUS – meie ühine vara Kui kohtad meest metsas või rannas prügikotiga ringi luusimas ära pea teda alati kahtlaseks “prügikolliks” või looduse reostajaks. Ka selle aasta kevadel, 1.mail loodame näha palju selliseid „prügikolle“ metsas ja rannas luusimas. Kaua võib? Sellise küsimuse esitasid möödunud kevadel koristustalgulised. Talguliste kallal aasisid ka möödujad küsimustega kas see amet ikka ära toidab ja saades vastuseks, et teeme seda looduse ja meie laste tuleviku huvides, pidasid küsijad meid veidrikeks. Kas jäämegi kellegi järgi metsa veetud või randa jäetud prahti koristama? Vastan, et JAH, seni kuni leidub inimesi kes ei teadvusta endale kui kaua laguneb loodusesse jäetud kilekott e. killerkott , suitsukoni, autorehv või muu majapidamises üleliigne ese. Kas me teame, et ühekordseks kasutamiseks supermarketist ostetud kilekott jääb loodust reostama ca 500-700-ks aastaks. Kilekottide lagunemine võtab tõepoolest kaua aega. Asi polegi nii hull, kui nad puutuvad kokku õhuga – siis võib kuluda 10-20 aastat. Maa sisse maetud kilekotid lagunevad aga sadu aastaid sest bakterid ei tunnista toiduks kilekottide põhimaterjali – polüetüleeni. Klaaspudel võib säilida miljon aastat. Hea küll, tegelikult ei tea keegi ju päriselt, kas klaaspudeli lagunemine vältab miljon aastat, sest keegi ei ole seda protsessi nii pika aja jooksul jälginud. Kindlalt saab aga väita, et kui klaaspudeleid ümber ei töödelda, võtab nende lagunemine väga kaua aega. Klaas koosneb suures osas ränist – samast ainest, millest liiv – ning ei lagune isegi kõige karmimates keskkonnatingimustes. Plastpudelid – umbes 500 aastat Plastpudelite probleem on sama, mis kilekottidel. Enamik limonaadi- ja veepudeleid koosnevad polüetüleen-tereftalaadist, naftast valmistatud ainest, mis maa sisse mattununa laguneb väga pikka aega. Isegi uute biolagunevatena reklaamitud pudelite lagunemine võib võtta aega arvatust tunduvalt kauem, sest need lagunevad lihtsalt väiksemateks raskestilagunevateks osadeks. Suitsukoni – 10-12 aastat Suitsukonide koostis muudab nad looduslikule lagunemisele väga vastupidavaks. Kuigi filtrid näevad välja nagu vill, koosnevad nad enamasti tselluloosatsetaadist, mis laguneb väga aeglaselt. Õngetamiil -600 aastat. Alumiiniumpurgid – 200-500 aastat. Mähkmed – 75 aastat. Konservikarbid – 100 aastat Ajalehed – kaks kuni neli nädalat või kauem Paber näib olevat materjal, mis maa sisse maetuna kiiresti loodusega üheks peaks saama. Teoreetiliselt peakski nii olema, kuid mõnikord võib prügimägedesse maetud ajalehtede lagunemine võtta bakteritele ebasoodsate olude tõttu tunduvalt kauem aega. Näiteks on prügimägedel prügi uurinud teadlased leidnud isegi 15 aasta vanuseid loetavaid ajalehti. Penoplast ei lagune üldse! Materjal artikliktest: http://www.killerkott.org/?page_id=218; http://www.tarbija24.ee/260508/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/333138.php. Eelneva jutu mõte ongi selles, et teadvustada looduse ja elu säilimise võimalusi meie MAAL. INIMESED olenemata oma haridusest, haritusest või maailmavaatest on kõik looduseinimesed ning SELLEPÄRAST: ELA TÄNA NII ET KA SINU LASTEL OLEKS KOHT KUS ELADA. ÄRA TAPA LOODUST – ANNA TULEVIKULE LOOTUST. Vallo Sarapuu „Teeme Ära“ Lõuna-Laulasmaa grupijuht
Talgukood 10030517
Salvesta kalendrisse