| Talgute eesmärk ja hüvang | Eesmärk on Valkena keskaegse kloostri varemete puhastamine sellele viimasel aastakümnel kasvanud võsast ja sinna kogunenud rämpsust. Eesmärk on muuta mälestis puhtaks ja nähtavaks. |
| Talgutööd | Võsa saagimine, langetatud võsa ja okste korjamine ning põletamine. Suuremate rontide tükeldamine küttepuudeks. |
| Talguliste maksimumarv | 30 |
| Vabu kohti | 21 |
| Kaasa võtta | Töökindad. Võimaluse korral mootorsaag, võsalõikaja, võsanuga või kirves. Kütus tööriistade jaoks on korraldajate poolt. |
| Talgulistele pakutav | Ekskursioon Kärkna (Valkena) tsistertslaste kloostri asemel ja muistise ajaloo tutvustus oma ala asjatundijate poolt. Talgusupp. Vajadusel töökindad. |
| Lähem info talguobjekti kohta | http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7278 |
| Talgujuht | Andres Tvauri |
| Keeled mida talgujuht räägib | Eesti, Vene, Inglise, Soome |
| Kogunemine | Valkena (Kärkna) kloostri juures parkimisplatsil. |
| Muu vajalik info | Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, ka hiljem oli klooster tihedalt seotud piiskopi ja tema suurvasallidega. Kirjalikud andmed asutamisaja kohta on erinevad (1228, 1233). 1234 oli hoonestik juba püstitatud; samal aastal vallutasid kloostri venelased. Purustused polnud ilmselt suured, sest juba 1240. a-il tegutses klooster taas. Ta oli Tartu NW-poolseks eelpostiks, seetõttu tugevasti kindlustatud. - Madalal tasasel maastikul paiknevana tugines klooster eelkõige veekaitsele: Amme jõest oli kaevatud kunstlik jõeharu ja vallikraavid, mis moodustasid 2-kordse veetõkke. Avarat (u. 100x120 m) kastellilaadset trapetsikujulise põhiplaaniga kloostrit ümbritses 2,6 m paksune suurtest maakividest müür, mis valmis arvat. juba 13. s-1. Müürist eenduv, ümartornidega kindlustatud tõstesillaga väravaehitis sai lõpliku kuju 15.-16. s., samast ajajärgust pärines ka ümar-torn NW-nurgal. NO-nurgas oli väike kabel sissepääsuga väljastpoolt ringmüüri, seega juurdepääsetav ka ilmlikele. Tegemist on 1397 mainitud v. Tiesenhausenite või 1420 nimetatud Miikaeli kabeliga (võimalik, et identsed). - Tõen. 14. s. valmis ka neljast ümber kvadraatse sisehoovi paiknenud hoonetiivast koosnev peakorpus, mis üldlahenduselt sarnaneb konvendihoonega. Sellest erinevalt hõlmas kloostrikirik aga kogu N-tiiva. Harvaesinevalt oli kirik 2-korruseline (sama kabel Padise kloostrikiriku O-travee all). Ühelöövilise viie traveega peakiriku all paiknes niisama pikk 2-1ööviline 10 traveega allkirik, mille O-võlvik oli altarite paigutamiseks jaotatud vaheseinaga kaheks kabeliks. - Klausuuri teiste tiibade kohta, mida ühendas ümber sisehoovi kulgev ristikäik, on vähem andmeid. O-tiivas külgnes kirikuga käärkamber selle all oleva kabeliga, kuhu on ka maetud. Samas tiivas olid ka kerishüpokaustiga köetav kapiitlisaal ja dormitoorium. Ristikäigu S-tüvas oli väike polügonaalne nn. kaevumajake (Riia toomkiriku kõrval ainus teadaolev Vana-Liivimaal), mis lubab määrata ka refektooriumi asukohta. W-tiib kuulus sisekorra kohaselt konversidele. Nähtavasti paiknesid ringmüüri S-seina siseküljel abihooned. - Kloostri peahoonet ümbritses vähemalt kolmest küljest parhamilaadne ringmüür. Vahetus läheduses on olnud surnuaed ning SW-nurga juures vallikraavil vesiveski. Säilinud on ka jäljed kloostriaegsetest kalatiikidest. - 1888 tehti varemeis väljakaevamisi (R. Guleke). (Eesti Arhitektuur K. Alttoa) Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register |
| Talgukood | 140318012 |