Matkaraja E9 Keila-Joa - Kloogaranna lõigu korrastamine. Kloogaranna ja Laulasmaa vahelise sillakese ehitamine.

Harjumaa, Keila vald, Laulasmaa, Laulasmaa Side tee 1

Talgud toimusid 19. mai 2012
Talgute eesmärk ja hüvang 17 aastat tagasi, 17. juunil 1995 aastal avati pidulikult rahvusvahelise matkaraja E9 (mis on kogu Euroopat läbiv matkarada ja saab alguse Portugalist) Keila-Joa - Kloogaranda lõik ehk Lohusalu matkarada. Matkaraja pikkus on16 km ning raja läbimise aeg 4 tundi. Matkaraja avamisel viibis Riigikogu liige dr Arvo Haug. Lohusalu matkaraja võib jagada etappideks raja äärde jääva ajaloolise koha või küla järgi: 1.etapp: Keila juga on Eesti kauneim suurjuga, kus vesi langeb 6 m kõrguselt kihistult kus paekiht on õhuke, mille tõttu juga kogu aeg taganenud lõunasse, moodustades ligi 500 m pikkuse kanjoni tugevamatest liivakividest jõepõhjaga. Viimases on näha madala veega nn. hiiukurki. 2.etapp: Keila - Joa mõis ( saksa keeles Kegel-Fall) kujunes keskajal joa juures asunud vesiveski juurde, mida mainitakse esmakordselt 1555.a. Keila-Joa mõisa ostis 1827.a. kindralleitnant Alexander von Benkendorff, kes oma valdusi laiendades ja tsaar Nikolai I soosingut kasutades rajas suurejoonelise mõisaansambli. Selle "teljeks " on Vääna-suunaline maantee, mis kulgeb kindlusi meenutavate tallihoonete vahel väravavahi majakeseni. Uus-gooti stiilis vahimajakesest möödudes jõuame samas stiilis suurejoonelise lossi juurde, mis on esimesi selle voolu esindajaid Eestis. Autoriks on Peterburgi nimekas arhitekt Stackenschneider. Peahoone imposantseim, rõdude ja palkonitega külg on pööratud pargi ja joa suunas. Sealt vaadates domineerib kõrge Tallinna arhitektuurimotiive kandev rinnatisega torn. Uus-gooti stiilivõtteid on kasutatud ka pikas ja liigendatud talveaed-kasvuhoones. Lossis endas olid arvestatavad kunstikogud, mis kannatasid rängalt juba I Maailmasõja ajal. Sakslaste ajal (neljakümnendail aastail) asus siin Abwehri luurekool. 3.etapp: Keila-Joa park on väga suur, hõlmates koos metsapargiga vähemalt 50 ha. Joaga ja kanjoniga on ta üks Eesti kauneimaid vabaplaneeringuga parke. Pargi tugimaterjaliks on looduslik männik tammedest alusmetsaga. Teljeks on jõgi, millest kahel pool paiknevad eriilmelised osad. Paremal kaldal asub suur pargiväljak kõrgendike ja tiikidega. Vasakul kaldal on keerukas väikeste välude süsteem, mis lõpeb allikatest lõhestatud kõrgendikuga. Sellel paikneb omalaadne uunikum, nimelt pargikujunduslikes huvides varemeteks jäetud endise Meremõisa peahoone. Põhiliselt kodumaiste puuliikide hulgas võib leida lehiseid, hobukastaneid (eriti peahoone juures), mägivahtraid jt puid. 4.etapp Meremõisa Kabelimägi on pargi ääreala kõrgendikul ning esindab Eestimaa mõisnikele omast perekonna matusepaika kaunilt kujundatud hauakividega ja paest laotud kabeliga. Kabelimäe esimeseks "asukaks" oli Alexander von Benkendorff. Siia on maetud ka tema tütar Maria, kelle kaudu läks mõis Alexanderi surma järel Venemaa igipõlisele aadlisoole, vürst Volkonskitele. Volkonskite perekond on seotud paljude Venemaa ajaloos määravat rolli täitnud inimestega. 5.etapp: Tornimäe astang on osa suurest klindineemikust Keila jõe klindilahe ja Laulasmaa vahel. Kohati on astang mattunud luiteliivadesse, kohati murendatud jääst. Üsna pikal lõigul küünib ta 5 kuni 10 m kõrguseni, moodustades karniise, lõhanguid ja varjulisi koopaid. Klindist mereni on jälgitav mere kuhjav toime randvallide näol, millesse lõikuvad allikanired ja ojakesed. Väga ilmekas on maastiku vahelduv taimkate. Rannas algab vöönd lainemurrutusest kõrgemal luitekaera ja humuraga. Hõreda luitenõmmiku all jätkub liivade kamardumine leesika ja pohlaga. Enne klinti lisandub jõulisi mände ja kuuski. Klindijalamil ja allikalisel rusukaldel kasvavad laialehelised metspärnad, vahtrad, sanglepad, jalakad ja lopsakad sõnajalad. Astangu peal domineerib sarapuu ja magesõstar kõrvuti paakspuu ja kuslapuuga. Klindipealsetel luidetel on jälgi I Maailmasõja päevil rajatud kaitsekraavidest. 6.etapp: Lohusalu ranna- ja kaluriküla . Siin asunud mõisnike suvemajade kohale ehitati 60-70 aastatel suurem kaasaegne pansionaat. Tänaseks on nõuka-aegne uhke kompleks suletud. Ei toimu enam teaduskonverentse, majanduskogunemisi ja erakondade nõupidamisi nagu 1990-nadel. Siin korraldas taasiseseisvunud Eesti valitsus rahvusvahelisi kogunemisi, millistest eriti silmapaistval kohal on olnud Eesti-Vene riikidevahelised läbirääkimisvoorud. Tänaseks on Lohusalus rahvusvahelise sinilipuga tunnustatud jahisadam ja sadamapubi, kus suve-laupäeviti esinevad tuntud muusikud ja toimuvad „laupäevatantsud vee peal”. Kogu valla üritused on siin jaanituli, kaluritepäeva tähistamine ning muinastulede öö. 2009 aasta suvel peatus siin ka laulupeotule paat, mida tulid tervitama ranna rahvatantsijad ja lauljad. Lohusalu küla on tekkinud moreensaarele. Hiljem on saar liitunud maaga pikaks merre kiiluvaks neemikuks, mille varjus asubki põhiliselt kalastamisest elav küla. Küla lähedal asub meremärgina (reeperina) tuntud graniitrahn. Neeme tipus on kiiresti maaga kokku kasvav moreensaareke, rahvasuus tuntud Nabe saarena, mis on läbi uuristatud erinevate aegade kaevikuist. Neemiku tuulepealsel loodeküljel on rannad väga kivised. 7.etapp: Helisalu (ka tuntud kui Heliküla) on üks osake suurest Laulasmaa-Lohusalu suvituspiirkonnast. Koht on saanud nime siin suvekodusid omavailt muusikuilt (E. Aarne, L. Auster, E. Tamberg, J. Koha, E. Mägi, H. Kaljuste). Siia piirkonda on rajanud suvilaid paljud Tallinna haritlased ja loomeinimesed. Rand on liivane, veepiiri ilmestavad suurte rahnude kogumikud. 8.etapp: Laulasmaa on põline kohanimi ja pärineb kuulsatelt laulvatelt liivadelt. Liivad võivad peale tuuliseid ja kuivi päevi salapäraselt laulda rannal astuja kanna all. Laulasmaa nime kandis ka siin asunud väike mõis (saksa k Laulasmeh). 1960-tel aastatel rajati Laulasmaa männikusse suur puhkekodu. Nüüdseks on hooneist saanud spa-hotell, tervise- ja konverentsikeskusega. Külas asuv Laulasmaa kool on Keila valla kultuuri-ja taidluskeskuseks, kus tegutseb raamatukogu, kaugtöökeskus ja Lahepere Kultuuriselts oma rahvatantsijate, pillimeeste ja laulukooriga. Laulasmaa rannametsad on põlised, kus kasvab erakordselt dekoratiivse vormiga põlismände, mille vanus küünib 200 aastani. Kogu rannajoon on kattunud suurepäraselt kohanenud, hästi viljuva kurdlehise roosi (rahvakeeles kartuliroosi) kogumikega, mis kinnistavad siin luiteliivasid. Laulasmaa ja Klooga-Ranna vahel on väga huvitavaid uusmoodustisi - laguune. Neid eraldavad merest madalad luitevallid ja toidavad põhja- ja pinnaveed. Laguunide üks kallas on tihti järsk ja liivane, teine roostunud ja soine. Väga rikkalik on selliste veekogude linnustik, eriti lõunapoolseimal, kuni 1 km pikkusel väga soostunud ja rikkalikku taimestikku mattunud järvel. Siin pesitseb kajakaid, parte ja isegi luiki. 9. etapp: Mandevälja – Kuremäe -Kõltsumõisa. Mandevälja suvemõisast on alles jäänud ainult trepp, keldrid, kaevud ja rohtu kasvanud terrass. Asus see II MS ajal maha põlenud suvemõis praegusel Laulasmaa Maastikukaitsealal ca 300 m külapoest Treppoja poole ja ca 100m tee äärest ranna poole. Kuremäeks nimetati praeguse Side tee alguses asuvat pansionit (ehitatud ca 1890), tuntud kui Erika Kirchbaumi pansion, kus 1933 aasta suvel peatusid suvelaagris olevad eesti olümpiasportlased (loe Erika Aulik’u raamatu „Viru tänav ja teised” lk 164-168 kirjastus Varrak, 2004) Kõltsu mõis (saksa k Wellenhof) oli kuni II MS-ni peamiselt saksa soost rahva suvepuhkuse veetmise lemmikkoht. Nõuka-ajal pioneerilaagriks olnud mõis on nüüdseks täies hiilguses restaureeritud ja avatud kontsertide, kohtumiste jm ürituste korraldamiseks. 10.etapp: Klooga-Rand on suvituskohaks kujunenud juba 19. saj. lõpul, mil kohalik mõisnik Uxküll alustas kruntide müügiga ning mida jätkas von Schulmann. Tallinna pürjelite (linnakodanike) uhkete suvemajade ümbrusesse on tänaseks kerkinud väga laial alal väikesuvilaid. Hoo rannaelule andis 1960. a. valminud raudteeühendus Tallinnaga . Nüüdseks on Kloogaranna heakäigu vedajaks Kloogaranna selts, kes korraldab ranna ja rannametsa koristustalguid. Augusti viimasel laupäeval toimub siin Keila vallapäev tantsu, pillimängu ja lõkketulega. Kirjutises on kasutatud Wikipedia andmeid ja kunagise Laulasmaa metsavahi tütre Sirje Mark’ i meenutusi Mandeväljast ja Kuremäest.
Talgutööd Matkaraja puhastamine käimist takistavast risust ja rämpsust. Matkaraja tähistus. Maaomanikekega kokkuleppel purde rajamine üle Kõltsu oja.
Talguliste maksimumarv 100
Vabu kohti 80
Kaasa võtta Oksakäärid, rehad, saed, töökindad ja muu vajalik ning grilli ja pikniku jaoks vajalik.
Talgulistele pakutav Rahulikku meeskonnatööd, ühispiknikud.
Talgujuhid
Piret Lõuk
Vallo Sarapuu
Pille Kuus
Egle Kaur
Jüri Kõiv
Keeled mida talgujuht räägib Eesti, Vene, Inglise, Soome
Kogunemine Talgud viime läbi erinevatel laupäevadel. Kogunemine: 19.mail - Kloogaranna Laulasmaa piiril Kõltsu oja ääres koos Kloogaranna ja Laulasmaa seltsidega 19.mail - Meremõisa Keila-Joa piiril koos Keila-Joa seltsiga 26. mail - Lohusalu neeme tipus koos Lohusalu seltsiga Juunis ja juulis korraldame matkapäevi ja kepikõnni kogunemisi.
Lisainfo talgute või talguobjekti kohta Need talgud ei ole prügikoristustalgud vaid rohetalgud. "Hingelt roheline ei ole näost roheline". Talgu eesmärk on korrastada oma kõrvadevahelist sahtlit. Korrastame oma mõttemaailma läbi looduses viibimise ja loodusesse austava suhtumisega. Kutsume üles rannakinnistute omanikke suhtuma rahvusvahelisse E9 matkarajasse heameele ja uhkusega ning mitte takistama matkajate liikumist.
Talgukood 1204012
Salvesta kalendrisse
Ürituse pildid http://fotoalbum.ee/photos/Laulasmaale/sets/1150001